Viimati kirjutasin, et loodetavasti kolin ligemale töökohale, kuid reaalsus on see, et see korter oli üks paras peldik. Nüüd ma elan suhteliselt samas kohas, et erilist vahet ei ole pikkuses.
Korteri saime kätte vahetult enne jõule, sisse kolisime alles peale jõule, kuna vahepeal me käisime Minu vanemate juures ja hiljem ka Väike-Maarjas Janno vanemate juures. Korter on pisike kahetoaline, mis on enam vähem korralikult möbleeritud ning ta on hubane. Mulle meeldib korter, kui saan siia asju ka juurde (lilled, linikud jne) siis saab muuta korteri hubasemaks ja kodusemaks. Õnneks sellega on aega. Omanik kusjuures on hästi tore ja vastutulelik, kuna ta laseb meil teha sissekirjutust ja loodetavasti hiljem ka laseb meil pisikese remondi ära teha, meil on pisike plaan tulevikus tapeedid ära vahetada, kuna eelnevalt elas siin lastega perekond ning tapeet on kohati rikutud. Diivanist me üldse ei räägi, hetkel kärab küll, kuid ma tahaks ise siia küll nurk diivanit, õnneks Janno on sama meelt.
Soolaleiva pidu ma küll ei viitsi pidada. Meil on isegi olnud juba terve nädal alati mingi mass peal, täna esimest korda, kus me oleme Jannoga siin elanud, ei ole mitte kedagi. Olen terve päeva koristanud, lahti pakkinud (jah, mul oli siiani kõik veel lahti pakkimata), tutvunud kõikide pani paikadega ja mõelnud, mida kõike meile siia veel oleks vaja muretseda. Ma muidugi ei kurda, et meil on külalised, kuid praegu on see hetk, kus ma tahan olla üksi omas kodus. Tahaks telekat ka vaadata, ehk ostame see kuu ära ka :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar