Nädalavahetus on siis üle elatud. Ei olnudki nii jube kui ma kartsid.Algul kartsin, et mingi isa hakkab blokkima, kuid ma unustasin selle fakti , et ta on kui kuu varjutus-harva nähtav.Reedel olime Ervital. Õõh, seda põdesin veel rohkem, Mellil on komme, umm, mõnitada ? Njää , mitte just mõnitada, kuid ei jäta asja nii nagu on vaid peab alati midagi ütlema. Õde isegi tegi komplimendi(tõend olemas isegi), tema lastele ta meeldis(Marten istus süles ning Marleen oli kurb kui ma ütlesin et me lahkume). Vanemate kohta ma ei ütle midagi. Isa on nagu ta on - Kuri (kuid harva nähtav). Ema, nuh jah , ma ütleks, et ta on uimane kana.
Minu juures mingi lihtsalt olime. Käisid Kätu ja Liisu. Tegin süüa ( mida ma alati põhimõtteliselt teen kui K. ja L. mul külas on). Vaatasime telkut (saime oma inside joke'i !!!!!!!!!!) ja olime niisama lebos. Sidenote: Koerus oli kole tuul ning külm oli.
Tagasi tulles Nõkku lendas sõna otseses mõttes aeg. Aeg möödus nii kiiresti .Enne kui me arugi saime , olime Tartus ning pidime rongi vahetama. Me põhimõtteliselt oleme nüüd sõltuvuses üksteisest. Ma ei suutnud pühapäeva õhtul tast lahti lasta ( MIS MUL VIGA ON ? Ma ei ole ju selline ? ).
Heh, öösel ma mõtlesin , et Erik ei tule. Ning panin klapid pähe ning jäin lootma , et lõpuks tuleb Une-Mati ning puistab uneliiva mulle silma. Kuid tudkit, see-eest keegi ütles mu nime ning ma võpatasin ja kerkisin mitme sentimeetri võrra õhku. Kuna ma tõepoolest ehmusin. Siis järgmine asi mis ma ütlesin oli " õu , anna oma käsi," mitte et "mis sa siin teed?". Käe teema on see, et ma kartsin , et Erik jättis oma käekella minu juurde. Ma tõepoolest kaotasin une sellepärast. See kell on talle väga kallis (jealous much?) ning ma ei taha, et ta minu pärast peaks tundma end ebamugavalt. Igastahes kui ma ta käe enda kätte võtsin langes kivi mu südamelt, kuna kell oli alles. Öö oli über läila minu jaoks, ma ütlesin asju midagi ma tavaliselt ei ole kellegile öelnud ( and i'ts odd). Nuh , magada palju ei saanud, kuna mul ei olnud und ning ma ei lasknud tal ka seetõttu magada. Aga jah , ega me muidu kah ei oleks tahtnud magada. Me kuulsime huvitavaid hääli öösel *mark time!* .
Esmaspäev ei olnudki nii katastroof. Ma kardsin, et ma ei ela päeva üle, kuna ma sain ommikul aru , et me Erikuga pidime tegema rehabi kuni kella 3-ni . Kuid tudkit, vaevalt oli 3 tundi möödas kui ta ilmutas end mu tuppa. Aww. Kool ise oli tore, mulle meeldis füsa tund nüüd , kuna ma sain ülesannetest paremini aru isegi!' *saavutus* . Ning Mul ei tekkinud absoluutselt probleeme koolis (isegi mitte venekeele klassis).
Käisime täna Erikuga jalutamas. Nii hea oli lihtsalt jalutada ning rääkida.
Jah Ere mitte kruus vaid Sang.
Ma olen nii kurb oma hea sõbra pärast. Be strong!
Omg kui pikk postitus, minu kohta on see jumalast pikk.