Esmaspäeval oli Eriku sünnipäev käisime siis tähistamas väljas ( jah ma tean, et ma olen reetur) mängisime piljardit... Tagasi tulles Ingvaril tuli huvitav mõte, et tackle'ks lumme. Eks ma siis lendasin kaks korda lumme. Mul oli nii tohutult külm ja ma olin igatepidi lumega kaetud, isegi mu kott oli lund täis, mis siis, et see oli kinni lukuga. Õhtul sai kaarte pelatud mingi ajani siis peksin nad minema, kuna tekkis kuidagi imelik tunne.
Teisipäeval enam väga kooli ei viitsinud minna, Kera ei käinud isegi mu toast läbi, mis oli suht super. Sellest päevast hakkas kael tohutult valutama, paremale enam vaadata ei saanud igatahes.
Kolmapäeval oli juba esimesed sümptomid. Hommikul kraadides avastasin, et palavik oli kergelt 37+ kraadi. Ega ma pikalt ei hoidnud all, vaid vaatasin, et palavik ja keerasin magama tagasi. Hiljem kui Helena juba ühikasse tuli kraadisin taaskord ja avastasin, et palavik on kergelt 38,5 kraadi, mis oli suht superluks. Sellest päevast algasid ka ninavere jooksud. Õhtul sa veel kaarte pelatud ja kurki söödud.
Tänane päev oli selline huvitav. Ärkad üles, kõik juma tip-top, mõned tunnid mööduvad avastad, et üks kõrv on jumala paistes. Paanikas helistasin koju ja siis teatati, et tuevad järgi. Ja siis sain tunnikese ootada vanemad, ise paanikast suremas, kuna teine kõrv läks samuti paiste, ning ülakeha oli mingeid punaseid laike täis (pildid olemas). EMOs oli ka nii tore, mingi kolm arsti käis mind vaatamas, lõpuks otsustati persele süst teha ja minema saata.
Oeh, küll mul ikka läheb nende haigustega hästi.
 |
| Kõrv enne EMO'sse minekut |
 |
| Kõrv peale EMO's käiku, mingi 1,2h hiljem |
 |
| Ülakeha oli selliseid punaseid laike täis. |
