Esmaspäev.

Eile oli täitsa tore päev. Või nh see ühika osa just. Ere ja Miku olid minu toas, tegime pisikest Vimma ja tegime naltsi hullult, jumal mis hääli Helena külmik teeb vahest. Enivei eile jah oli täitsa tore päev (ma miski pärast ütlesin peas seda Ere häälega o_O) . Täna ma olen ühikas, ei ole just kõige parem olla. Netti ka ei ole , kasutan siin Gerhardi netipulka. Loodan, et ta väga ei pahanda,et minu käes on. Kuid mul on õilsatel eesmärkidel see siiski. Aga ma ei tea, mis eesmärkidel veel....

Istun ja ootan, millal tehakse pood lahti, et saaksin hakata piparkooke tegema. Või noh tainast, piparkooke veel ei tee. Järgmine nädalavahetus pigem. Siis tahaks süüa ka.
Tegelikult ma ei peaks kodus olema hetkel, kuna algselt oli plaan jääda Nõkku ühikasse, kuid kahjuks mu magu otsustas jälle otsad anda ja nüüd ma olen kodus ja söön oma tablakaid. Mul on ainult üks seos, millest need valud võivad tekkida ja siiamaani olen seostanud kooli makarone selle ketsupi mölluga. Kuna mõlemal korral olid need ning muud võimalust ei ole. Kuid on ka üks võimalus veel, kuid see ei ole võimalik. Ja ma tean, et kuna ma kirjutasin selle eelneva lause sinna, siis ma olen kohustatud välja kirjutama, mis see teine põhjus on, kuid see on ainult ühele inimesele, keda hetkel ei ole msnis, niiet ma kirjutan siia, et ta hiljem küsiks :D
Ja mis siis veel, pff, mandariinid said otsa. Keegi ei raatsiks mulle tuua? Oleks armas.
Siis veel, et mingi möll toimub kõrval korteris. Jumal....

See, kes pillub teisi poriga kaotab sageli jalgealuse.

Nagu näha sain oma läpaka tagasi. Enam ei lase Ingvaril seda näppida ja ammugi mitte ma ei lase sellega joosta. Ja ja nüüdsest hoian seda endal lähedal.

Erega on niii tore möllata ja arutada. Juua on ka tore ning möllatata sööklas peale seda. Pff, ei mis asja, tore on. Kuid ei jõhvikale... Aaah. Hull nostalgia ikka tuleb. Tahaks jälle samas toas olla Erega. Cmon, kuulasin tema ja Miku mölinat, armas oli. Kuid jah, siis oleks ikka hea kahekesi olla, nkn Junn kaob siit koolist ära...

Näen meeletult vigaseid unenägusi. Please stop. Or just be normal. Ahh, mis asja. Mis ajast ma unenägusi nii tihti ja reaalseid näen. Pff, ei see tänane oli liiga jõhker, see tunne, mis mul unes tekkis, oli mul veel tükk aega peale ärkamist. Pole kunagi nii tundnud O_o

Vahest on tunne, et ma teen valesi otsuseid. Aga mis teha, noor ja loll. Kuid nüüd ma vähemalt tean. Eks tulevikus teen paremini. Lihtsalt tahaks, et mõned olukorrad lihtsalt lahtuksid ning kaoksid. Või, et ei oleks nii keeruline. Või siis, et ma oleks lill. Ei ole mitte mingit muret ning elu oleks sõnaotseses mõttes lill.

Koolist nii palju, et üks aine on korras. Nüüd on veel miljoon ainet teha. Ilmselgelt saan hakkama ju. Mitte miski ei ole raske minu jaoks. Välja arvatud eesti keel.
Eesti keelest rääkides : " Kui ma varjan oma saladust siis ta on minu vang, kui ma ta avaldan olen mina tema vang". Hea lause, sobib hetke olukorda ideaalselt.
Et siis, kui ma avaldaksin oma saladusi, siis see kergendaks mu olukorda, kuid see teeks samas ka olukorra mu ümber keeruliseks. Ehh, elu on raske. Ei, elu on kerge, kuid otsuste vastu võtmine on raske.

laupäevane päev

Täna oli tore päev. Sain Janno ja Jannuga kokku.
Jannuga ma sain kahjuks meeletult vähe koos olla, oleks võinud rohkem. Ehk saab tulevikus kokku kunagi.
Jannoga olin terve päev koos. Vaatasime filmi enamus ajast. Vaatasime Devil'it. Huvitav film oli. Osasi kohti ma muidugi ei näinud, olin liiga tegemises naermisega. Pff, like that matters. Enivei tore päev oli. Meeletult parem kui need teised päevad, mis ma kodus olin...

Ei mis asja. Terve pere on suitsetajaid täis. Tuleb välja, et üks inimene teeb veel :O
I'm the only one left :/

Lalalaa

Käisin uurignutel ära . Nägin oma sisu? Nii on vist õigem öelda, vist? Enivei nägin siis kui roosa ma seest olen, päris roosa ikka. Tehti ka siis ultraheli ka (ja ma tean ma olin varem kirjutanud röntgen, sain valesti aru) seda ma kahjuks ekraanil ei näinud, kuid päris külm on see geel, mis topitakse. Kuid õnneks arstid olid meeletult lahedad. See, kes mulle gastroskoopiat tegi oli hea jutuga, kuid noh tal oli see vene akent küljes, mistõttu tegi selle keerulisemaks, kuid siiski lahe kuju oli. Mmm, mida veel. Ahjaaa tuleb välja, et ma ei tohi neid ja neid asju süüa. Ma ise ka ei tea, mis need on veel tegelikult. Igatahes ma ei julge midagi süüa, kuid õnneks mul on mingi selline jama nüüd, et kui ma liiga palju söön siis on mul eriti sitt olla.
Enivei, mida ma ikka räägin oma kujutlevatest haigustest. Ma ju ei istunud kaks tundi kiirabi uksetaga 37 palavikuga. Pfff, kuidas mõni inimene mind naerma ajab. Ja andke andeks, kellegi kallal ma ju pean õelutsema ja kahjuks sattus tema ette.

Igapäevane asi

Ei mis asja, ma olen nii badass , et mina koolis ei käi.
Ehk siis mind ei ole see nädal üldse koolis näha. Pean kodus kopitama. Kuid parem kopitan kodus, kui istun haigena koolipingis. Kuid meeletult kahju on, et kooli ei saa, tahan oma neete ja siis mul on ju veel mega palju kontrolltöid. Igatahes helistasin juba klassijuhatajale ja ütlesin ka, et ma mingi ei tule see nädal ja mis siis mu füssa hindega saab ja ta mingi noh esimese asjana kooli jõudes teed ära kui tuled. Ehk siis pff, tulevatel nädalatel ma hakkan meeletult tuupima ja nutma :D Agaa rõõmsamatel teemadel
pff, on mul neid?
Umm jah ikka on.. Mul pohka kui haige ma olen, kuid ma hakkan nüüd tegema moskva saiakesi (esimest korda teen, niiet hoidke pöialt) ja ja ma nüüd poodi :D
leffa

Rändom

istun lõpuks üksi kodus. Pole olnud üksi ikka päris kaua aega.
Hirmutav on ikka üksi olla. Aga i'm a big girl now and i can handle it.
Mõtlesin, et peaks minema poodi, peaks minema jooksma. Kuid kui ma mõtlen toidule hakkab halb, jooksmine ei ole ka just hetkel kõige parem mõtte. Siis sain venna mütsi valmis lõpuks, pean veidike ümber tegema vast. Ja hakkasin ka omale tegema kindaid, mida ma juba vihkan. Pole nii kohutavalt ammu teinud mingi mustriga kindaid, et nüüd ma nagu ei oska midagi teha. Pff on mu uus lemmiksõna. Ei tea kust see veel tulnud on.
Ma ei mäleta, kas ma kirjutasin, kuid mu ema ka teab nüüd mu needist ja ta ei olnudki nii kuri kui ma oleks ootanud. Eks talle oli ikka asi uus ja hirmutav, kuid noh jah noh, elu tuleb elada ja mis tehtud see tehtud.
Mm järgmine nädal olevat rebaste läbu , kuhu ma ei lähe. Ehk koju, ehk ühika. Ei tea veel kuhu lähen. Mõtlen, eks näis mis mu keha ka ütleb siis vaatan kuhu lähen või jään.
Mm, veel rändom mõtteid?
Pff, vist mitte seekord.

vigane

Õlg vist paigast ära läind vahepeal. Julmalt naksub nüüd :/ Valutab ka rämedalt..
Hakkan surema vist :/

Just shoot me.

käitusin vist natuke valesti....

Ma, ma, ma ei oska enam midagi mõelda, olen seest täiesti tühi. Hästi, tegelikult ma meeletult valetan, minu sees on meeletu kurbus. Ma käitusin nii kurjasti ühe inimese vastu, murdsin südame. Olen kaabakas. Ma olen tõeliselt kaabakas. Paras mulle see haigus , mis mul on. Olen seda haigust väärt. Tahaks muuta nii mõndagi hetke oma elus. 

Mida teha? Ausalt ma ei tea enam mida teha...

Big Bad Wolf

Sain Erele lõpuks kõik ära räägitud. Kuid tahaks ka juba kõigile teistele ära rääkida, mis kõik minu elu toimub. Sitaks raske on topelt elu elada. Kuid ma pean olema tugev. Ma olen tugev, eksole?

Ahh, ma ei jõua sellest rääkida.
Mõtlesin, et paneksid laupäevase teema kirja.
Nii nagu enamus juba teavad olin ma Väike-Maarjas. Reede läksin pühapäeval tulin tagasi. Õhh, see laupäev oli nagu ta oli. Kohtusin niiiiiiiii erinevate inimestega. Ja nüüd ma ei virise kunagi enam oma vanemate kohta. Kuid see-eest oli mul lõbus ja huvitav ja lahe ja hmm, ma ei teagi mida veel. Kuid kokkuvõttes oli kõik hästi. Isegi parem kui ma lootsin, kuid oli ka asju, mida ei oleks pidanud juhtuma, kuid lõpuks nii või naa oleks juhtunud.
Mängisime Meidla Janno juures pudeli keerutamist, oleks arvanud, et Maarja rahvas küsiks rohkem lahedamaid küsimusi, mitte nii lamedaid. Aga jah siiski lahe oli. Meeletult kahju on Meidlast (see teine teema ja ei ole oluline teie jaoks).
Ei tea, vist ei hakka rääkima neist keda ma kohtasin seal. Pole vaja liiga detailidesse laskuda. Mõned teemad peavad ka enda teada jääma.
Umm mida veel. Ehk näiteks seda, et ma ole juba teist päeva siin koomas. Ma ei suuda silmad lahti olla. Kõnnin nagu oleks meeletult purjus.Midagi ma ei jõua teha (ärge küsige, kuidas ma siin jõuan olla), magada tahaks hullult, kuid ma tahan geo ära kirjutada, siis ma hiljem saan õppida selle järgi( teate küll ju , et mul läpakas katki). Aa ja miks ma koomas olen? See pärast, et mul üks allergia rohi ei sobi, see peabki uniseks tegema, kuid mul on asi nii karm, et ma jään magama. Jumal, kuidas uni piiinab, Mommy help me!

Mmmm, ma panin ka endale kaarte. Ei ole just kõige parem olevik, kuid tulevik pidi see-eest hea olema ning ma olen õnnelik selle üle.
Pff, enam ma küll ei viitsi kirjutada, keeran Ere voodi magama ja maganud kuni söömiseni.. Ei sööma ma ka ei lähe, täna nkn supi päev....

@Meidla

appi appi appi.
Eilne õhtu oli ikka meeletult... Njah... Mitte just nii nagu oleks arvanud. Ma pole kunagi midagi sellist näinud.... Ahh, tahaks hullult kirjutada, kuid ma lähen pannikaid sööma pigem :D

Hmm, Kõik on nii upside-down.
Peaks mainima, et ma ei saa korralikult midagi kirjutada, kuna mu ekraan lõhuti ära. Njah, mis ma sain seda kasutada nädal ehk või nii. Ilmselgelt liiga kaua oli juba  käes.
Aga see selleks. Täna ma sain oma keeleneedi tehtud siis....

Või nh see oli mingi esmaspäev kirjutatud või nii. Nüüd on juba laupäev ja ma olen kuskil kaugel kodunt ja veel kaugemal koolist. Olen siin ja istun ja mõtlen ja toibun ja veel mõtlen ja naudin ja ma ei teagi, mida teha koguselle teema peale.
Jah, ma ei tea tõesti enam mida teha. Kõik on keeruline. Kuid samas lihtne, kuid see, et oleks lihtne nõuab meeletut pingutust ja ma ei ole nii tugev. Päris ausalt ei ole. Help me mommy. Mkay, mommyle see teema ei meeldiks, niiet jätame selle teema.

Lähen täna välja. Jooma ilmselgelt kuhugi, kellegi juurde. Palju vast ei joo natukene, tsut-tsut (mis tuletab meelde, et mu keel on korras juba -.-). Siis  peab veel koju tuigerdama ja ma ei imestaks, kui ma tuleks kuskilt teisest alevi nurgast siia. Jah nagu aru saada siis ma ei ole ka Tallinnas. Ma ei läinud siiski sinna. Valisin kolmanda tee. Kuid kuhu, pole oluline. Osad kindlasti teaksid ka. Ahh, kunagi võib-olla räägin....